Kas keegi juhtumisi nägi, kuhu põgenes eile kell 18-19 vahel Tallinnas pakirobot?

Arutleks selle üle kuidas Teile tundub laste ja viisakuse suhe tänapäeval

Mu 10a tütrel käivad vahel sõbrannad külas. Minu arust on elementaarne, et vanematele öeldakse tere ja head aega, aga mind nagu polekski kodus, vaadatakse mööda, midagi ei öelda. Mängud, sõnavõtud on ka sellised nagu täiskasvanud inimesed ei kuuleks.

Tütar küsis üks päeva, et kas saaks klassiõe ka autoga koolist koju visata, muidugi. Kui tüdruk autosse istus siis ei öelnud ka tere. Kui ära läks ei öelnud aitäh ega nägemist. Ja tegemist ei olnud tagasihoidliku lapsega.

Kas ma elan väga vales kohas või olete märganud sarnast tendentsi?

Miks liikluskindlustus nii kallis on? Auto väärtus on umb 1500eur. Miks pean pool auto väärtust aastas kindlustusele panema? Jääb segaseks kas kindlustan 400 kilovatist BMW M3 või 90kw saabi mille kiirendus 0-100km/h on heal päeval umb 12 sekundit.

Kunagi matsu pannud ei ole ega mingeid olukordi kirja saanud. Jah, olen 18 ja alles sain load kätte aga siiski? Kas päriselt 18 aastane peab hakkama sellist summat maksma iga aasta? Kas päriselt kindlustus eeldab, et sõidan selle esimesel võimalusel kortsu vastu esimest teele juhtuvat superautot?

Oskab keegi soovitada midagi? Poleks eales uskunud et see kraam nii kallis võiks olla.

Räägitakse, et see on isegi nii efektiivne, et Rootsi riigihangetesse on juba sisse kirjutatud kändude puurimine, mitte enam juurimine.

Selline dušigeel Palmolive 750ml pudelis pumbaga.

Sikupilli ja Mustakivi Coopides prismaaegne hind - 4.15.

Päris Coopis ehk Smuuli Maksimarketis - 10.49.

Mida ma just lugesin? Inimene, keda mitmed noored teatritegelased on seksuaalses ahistamises süüdistanud, kuulub nüüd laste laulukonkursi žüriisse ja korraldaja põhjendus on pmst see, et ta ju vaatab ainult videosid ega puutu lastega kokku? „Anname talle võimaluse edasi elada“ on ka päris huvitav asi mida öelda

Rõve sigatsemine.

Eks see läheb vandenõu kategooriasse, aga minu pakkumine, et idanaaber otsis TikTokis välja lollid, kellele 500€ eest lasta lõhkuda ja ühtegi jälge sellest ei jää kuhugi.

Prisma kaupluste Coopiks muutumise järel kurdavad kliendid harjumuspäraste toodete kadumise ja hinnatõusu üle. Enne ülevõtmist kinnitas aga Coop, et Prisma senine kaubavaliksäilib ja hinnatõusuks turul ruumi pole.

Ärilehe poole pöördunud lugeja sõnul maksis Farmer Granti 500-grammine broileririnnafilee Kristiine Coopis 5,49 eurot, kuid veel enne Mustika kaupluse Coopiks muutumist sai sealt sama toote 3,35 euroga. Lugeja kinnitusel oli Mustika keskuses tegemist tavahinnaga ja sama palju maksis toode ka Kristiines enne kaupluse Coopiks muutumist. Seega kerkis tema toodud näites hind 2,14 eurot ehk ligi 64%.

Kaubavaliku pärast tuntakse muret ka sotsiaalmeedias. Näiteks küsib üks Redditi postituse autor, kas teisedki on märganud, et Prisma senised lemmiktooted ei jõua pärast läbimüümist enam lettidele tagasi. See tõstatab küsimuse, kas harjumuspäraste kaupade puudumine on ajutine või on valik pärast omanikuvahetust muutunud.

Esimest lõi augustis auto: lõualuukild, raske peapõrutus ja peaaegu olematu võimalus ellu jääda. Tänu ravile ja hoolitsusele paranes ta kuuga täielikult. Teise tõime karjäärist kohutava silmapõletikuga, võideldes mitte ainult põletiku, vaid ka tema elu eest – me võitsime ta surma käest tagasi. Kolmas pisike leiti Tallinna lähedalt, kus ta oli nutnud metsas kaks päeva täiesti üksi ja kaalus vaid 1,8 kg. Pärast kliinikut ja pikka lutipudelist toitlustamist sai temastki tubli ellujääja.

Tavaliselt veedavad talled talve emaga, üksi metsa laskmine tähendaks kindlat hukku. Nüüd on meie päästetud kolmikust saanud lahutamatud sõbrad. Nad veedavad talve turvaliselt meil ning kevadel naasevad koos vabadusse.

Iga selline päästmine nõuab tohutult jõudu, ravimeid ja vahendeid. Palun toeta meie loomi mis tahes summaga — ka väikseim annetus aitab meil päästa elusid:

PayPal: paypal.me/paiteloomapark

Swedbank: EE902200221096038810

Saaja: AYUDA MTÜ 🙏

Või lingi kaudu: https://donatr.ee/part/

Jälgi meie tegemisi ja liitu meiega! ❤️

Jutt on õige, aga tuleb aru saada, et keskmine inimene ei oskagi sildist kaugemale vaadata, kui tal puuduvad vastavad teadmised, et sellest paremini aru saada. Tõenäoliselt need inimesed, kellele see teema seni pole korda läinud, ei vaata neid silte ka edaspidi, samas kui mingi osa tõenäoliselt hakkab rohkem toidupoes valikutele mõtlema, kuid pigem ajendatuna olemasolevast soovist rohkem toidu tervislikkusele tähelepanu pöörata. Ja need, kes juba praegu on vähe teadlikumad, neil on vist niigi väljakujunenud eelistused.

Ühesõnaga mõte on hea, aga niisama siltide lisamine on poolik passiivne töö, kui sellega ei kaasne korralikku teavituskampaaniat, mille läbi inimeste teadlikkust tõsta. Aga eelkõige peaks alustama algusest, ehk siis koolist, et lapsed õpiksid võimalikult vara tegema paremaid otsuseid, et seeläbi oleks võimalik mingilgi määral ennetada tervise- ja kaaluprobleeme edasises elus. Jah, igaüks vastutab oma tervise eest ise, aga vähemalt talle on antud võimalik olla teadlik.

Vanasti olid taluperedes teadmised puhtusest ja hügieenist täiesti olematud. Inimesi üritati õpetada pamflettide ja muude väljaannete kaudu juba 19. sajandi lõpupoole, aga tõelised muutused toimusid alles siis, kui 100 aastat tagasi hakati koolides õpilastelt ranges korras puhtust, hügieeni ja korda nõudma. Siis kasvas kiiresti peale uus põlvkond, kelle teadmised ja suhtumised olid kardinaalselt erinevad nende vanematest. Seega siinkohal ongi mõttekoht, et lisaks passiivsele sildikeste lisamisele on ka aktiivne selgitus- ja teavitustöö vaja ära teha.

Palju on räägitud siin ja mujal meediumites sellest, et kuhu ja kuidas investeerida, aga vähe räägitakse vigadest ja sellega kaasnevast hingevalust. r/WallStreetBets on hea koht, kus tunda ennast a) ma olen maha jäänud või b) küll on hea olla tark. Aga toome selle teema koju kätte.

Mis on sinu kõige valusam investeerimiskogemus?

Ma alustan. 2022, kui algas Ukraina sõda, müüsin paanikas Balti börsil oma Läti gaasi osaluse maha, kaotus ca 2500€, aga noore elu alustava inimesena oli see päris valus. Veidi aega hiljem aktsia taastus...ilma minuta.

Vahepeal sai kaotatud mõni tuhat krüptoraha shortides või longides võimendusega...Kasiinos oleks lõbusam olnud, vähemalt oleks saanud sloti kõrvale õlut rüübata.

Aga

Kerime edasi 2026 aastasse, kui suvel otsustas uksed sulgeda Bitmart krüptoplatvorm, kuhu jäi lõksu päris mitu kuupalka.

Raske on, kuigi ajas muutud tuimemaks. Siiski iga kaotusega saan aina rohkem aru, et osta ja unusta ETF'e on kõige parem omada...nii rahakotile, kui ka vaimsele tervisele.

Oh häda, parkimiskohtade loomine ning Tallinna linna katmine ühtlase asfaldikihiga on pidurdunud.

Kas keegi teab kedagi, kelle meelest on see uus ERRi raadioäpp hea? Pooled funktsioonid ei tööta normaalselt, saadete trackimine / järjest kuulamine ja "jätka kuulamist" funktsioon ei toimi – kui oled ära kuulanud olemasoleva uusima saate, hüppab kuskile vanema saate peale, saateid ei saa märkida "kuulatuks" jnejne...

On top of that kaotati ära võimalus kuulata saateid Jupiteri veebirakendusest ja ERRi mobiiliäpist, kustutati senine kuulamisajalugu ja uude äppi üle ei kantud (minu parima arusaama järgi ei saa seal kasutajatki luua). Jupiter/ERR ei ole küll ideaalne rakendus, kuid toimis palju paremini kui see uus äpp. Miks luua selline poolik lahendus? Ja/või miks mitte lihtsalt saate "Olukorrast riigis" näitel panna saated ka Spotifysse ja mujale.

Kui Kuku saated kolisid/kärbiti tavapärastest kuulamis-keskkondadest Postimehe äpikäkerdisse, lõpetasin lihtsalt Kuku saadete kuulamise. Ei tahaks ERRi puhul samamoodi toimetada... Kas kellelgi on alternatiivseid lahendusi?

/rageover

Mida arvate teie, kui üks lapsevanem kasutab lapse kontot, enda pangakontona, kuna endal konto on arestitud? Minu silmis on see väär.

Kahjuks riik tahab nuhkida meie vara kohta. Kuna mul on töös olev projektiauto siis pean selle enne järgmist kuud ajutiselt registrist kustutama. Seekord on selle jaoks eraldi äpp kuhu saab pildid lisada aga seda äppi saab ainult nutitelefonis kasutada ja ainult siis kui sa lubad asukoha jagamise. Ka piltide lisamine kaamera äpi kaudu ei sobi, sa pead reaalselt pildistama kaameraga. Mitte et mul oleks midagi varjata, kuid asi on põhimõtteline, miks on vaja riigil teada täpselt kus ma olen ja mis ma teen kui see ei ole isegi kellegi või millegi suhtes kahjulik.

Härrasmehe ausõna, et hinnad tipptunni ajal ei muutu kõlab küll suht halvasti. Eriti kui hinnasildid veel nii jube kallid on. Selline nali peaks ikka seadusega keelatud olema.

Huvitav arvamuslugu andmekeskuste teemal. Jah, andmekeskustel on oluline roll tänapäeva majanduses, kuid samas on oluline arvestada nende mõjuga elektrihinnale teiste tarbijate jaoks. Kui koos andmekeskusega tuleb ka elektri tootmisvõimsusi juurde, siis tegemist on pigem positiivse arenguga, aga kui neid võimsusi juurde ei tule...

Seega küsimus pole selles, kas andmekeskusi lubada või mitte, vaid millistel tingimustel ja millises mahus.

Andmekeskuste puhul ei peaks küsima üksnes seda, kas suudame neid elektriga varustada, vaid ka seda, kuidas tagada nende lisandumisel energiasüsteemi taskukohasus ja jätkusuutlikkus. Halvasti planeeritud andmekeskuste rajamine võib tähendada teistele tarbijatele püsivalt kõrgemaid elektrihindu ja võrgutasusid, kirjutab TalTechi doktorant-nooremteadur Ahto Pärl.

Andmekeskused on oma olemuselt traditsiooniliste fossiil- ja tuumakütusel põhinevate elektritootjate lemmiktarbijad, sest nende elektritarbimine on suur, püsiv ja prognoositav. 2026. aasta lõpus valmiv Greenergy andmekeskuse 22 MW laiendus teeb sellest kohe ühe Eesti suurima elektritarbija. Sunly kavandatav ligi 180 MW võimsusega andmekeskus Risti päikesepargi juures moodustaks aga juba ligi kümnendiku Eesti senisest rekordilisest tiputarbimisest.

Kui nende arendustega kaasnevad ka investeeringud elektritootmisse, salvestusvõimsusse ja tarbimise paindlikkusse, võib lisanduv tarbimine avaldada kogu energiasüsteemile positiivset mõju. Eesti Energia juhi Andrus Durejko hinnangul võivad andmekeskused aidata ära kasutada suvist päikeseenergia ülejääki ja anda hinnasignaalide kaudu tõuke uuteks investeeringuteks. Samuti saab andmekeskuste heitsoojust kasutada seal, kus leidub sobiv tarbija ja selle rakendamine on majanduslikult mõistlik. Durejko on toonud näiteks Microsofti andmekeskuse Soomes, mille heitsoojust kasutatakse Espoo linna kaugküttes.

Riskid on siiski reaalsed. Uute andmekeskuste rajamine võtab märksa vähem aega kui uute tootmisvõimsuste turule toomine. Kui elektritarbimine kasvab kiiresti, kuid sellega ei kaasne paindlikkust ega lisanduvat tootmisvõimsust, võib süveneda eelkõige talvine elektripuudujääk ja suureneda hinnasurvet teistele tarbijatele. Eesti talvised tipukoormused on juba praegu väljakutse ning ilma uute tuuleparkide ja muude tootmisinvesteeringuteta on keeruline suurendada taskukohase kodumaise elektri pakkumist.

Teine risk on tarbimise koondumine. Ühte piirkonda rajatud väga suur andmekeskus võib nõuda märkimisväärseid võrguinvesteeringuid. Nende kulude jaotus sõltub konkreetsest projektist ja liitumistingimustest, kuid vältida tuleb olukorda, kus osa taristu arendamise kuludest jääb põhjendamatult teiste võrgukasutajate kanda. Samuti tuleb hinnata, kui palju kohalikku lisandväärtust andmekeskused loovad. Nende käitamine ei ole üldjuhul tööjõumahukas, mistõttu on oluline, kas Eestisse jäävad ka kõrgema lisandväärtusega töökohad ja tegevused, näiteks andmetöötlus, tarkvaraarendus, hooldus ja küberturve, või piirdub kohalik kasu peamiselt kinnisvaraarenduse ja elektritarbimisega.

Andmekeskuste edu ei saa mõõta üksnes siia toodud megavattides, kui kasum läheb investorile ja elektriarve kasvab kõigil teistel.

Kolmandaks tuleb arvestada vee- ja jahutusvajadusega. Andmekeskuse mõju sõltub kasutatavast tehnoloogiast ning kohaliku taristu võimalustest. Kui heitsoojust ei ole võimalik mõistlikult ära kasutada või andmekeskus koormab liigselt kohalikku veevarustust, võib selle keskkonnamõju olla märkimisväärne. Seega ei piisa projekti jätkusuutlikkuse hindamiseks üksnes elektritõhususest.

Eesti peaks andmekeskuste rajamist hindama selle järgi, millist tegelikku kasu need kohalikule majandusele ja energiasüsteemile toovad. Olulised on lisanduv tootmisvõimekus, salvestus, paindlik tarbimine, heitsoojuse kasutamine ning püsivate töökohtade loomine ja kohalike oskuste arendamine. Kui need tingimused on täidetud, võivad andmekeskused tuua Eestile märkimisväärset kasu. Vastasel juhul riskime olukorraga, kus investor saab vajaliku taristu ja soodsa elektrihinna, kuid osa võrgu-, elektritootmise- ja süsteemikuludest jääb teiste tarbijate kanda.

mildly intreresting

Kas sulle meeldib lugeda? Kas sulle meeldib fänni kirjutisi (fanfiction) lugeda?

Kui vastus on mõlemale suur JAH, või isegi ka vaikne jah, et naabrid ei kuuleks. Siis mul oleks räigelt vaja ühte või paari beeta lugejat. Kuna Eesti keelseid fiktiivsied jutte on vähe Archive of our own (AO3) lehel, siis olen ise otsustanud võtta endale selle koorma, et kirjutan enamalt Eesti keelseid jutte, tekste.

Kui häbened siia postituse alla kirjutada et sind huvitab, siis minu DM-id on lahti ja võin lingina saata.

PS: AO3-es on ainult 5 ametliku eesti keele fic-i ja minu arust seda on liiga vähe. Ma küll Kivirähk ei ole, aga sõnu oskan ikka ritta seada.

PPS: see siis on nagu tasuta värk, et ma raha ei maksa ja loed omal vastutusel

PPPS: Ei kasuta AI-d, kuulan obsesiivselt Eesti muusikat ja hakkan mõtlema

Ülle Madise tõstis ametiposti saades esimese asjana presidendi kantselei direktori ning osade nõunike palka, selle asemel, et tööinimeste palka tõsta. Antud tegevus tekitas palju kriitikat.